sexta-feira, 10 de fevereiro de 2017

LERE : “DEMOKRASIA FO OPORTUNIDADE OTONOMISTA UKUN ”

Chefe Estadu Maior Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Maijor Jeneral, Lere Anan Timur, hatete, sosial demokrasia lori ema hotu asesu direitu henesan hodi hari’i partidu, hodi bele ba tur  iha  Governu, iha justica, ne’e sei sai problema bo’ot, tamba bele halo  otonomista bele ukun  Timor  nune’e husu ba Timor oan tenke jere sosial demokrasia ho diak.

“Ha’u  hanoin  katak, sosial  demokrasia  ita  hanesan  de’it, sosial demokrasia   eleva ema ne’ebe que iha kraik liu lori ba ema ne’ebe iha leten hanesan nivel  as, ha’u hanoin  katak, uluk iha  funu ita bolu balun  dehan otonomista no balun  dehan independenista, ohin loron laiha ema ne’ebe hakarak ukun an ou  ne’ebe  lakohi ukun an, hotu-hotu sidadaun  Timor. Nune’e direitu hanesan mak direitu  halo nia partidu, direitu tur iha Governu, no direitu tur iha justisa, ida ne’e  problema bo’ot ne’ebe que ba ita Timor oan, maibe ita tenki hatene jere. Ne’e  lao’s  agora mas aqui desde 20 anos ha’u hanoin katak, mas enkuantu ita la  rezolve agora abanbainrua sei problema bo’ot  hanesan bai-bain ha’u dehan  katak,  se ita la hatene jere neneik Indonesia sei ukun ita”hatete Chefe Estadu  Maior  F-FDTL, Lere Anan Timur,  liu husi intervensaun bainhira partisipa  seminariu sobre o papel o cidadao no desenvolvimento do Bem-Estar, iha  Centru Convençoes de Dili (CCD),  Kinta  (09/02/2017).

Lere haktuir, lao’s ema indonesia mak atu mai ukun Timor, maibe ema  ne’ebe mak uluk lakohi ukun an mak sei mai ukun Timor.

“Foin  dadauk  imi  rona  hotu  katak,  ita  nia  maluk  sira  ne’ebe  iha  sorin  mai  se  ita  nia  Governu  aseita  karik  partidu  balun  prepara  ona  atu  simu  sira  Eurico  Guterres,  mai  bele  sai  Ministru  Defeza  semak  dehan  labele  se  nia  sai  nu’udar   sidadaun  Timor  no  nia  partidu  manan,”esklarese Lere.

Nia haktuir, edukasaun sivika uluk iha ai laran dehan, formasaun politika ida ne’e tenki nafatin atu tane nasionalismu sidadaun ida-idak ninian.

“Nasionalismu ita nian katak, domin, domin ba o nia rai, se ita haree  deit juramentu militar sira nian termu ida que iha ne’eba dehan  hanesan ne’e quando nesesaria ha’u fo ha’u vida rasik ne’e hatudu  nasionalismu ba ema ne’ebe que sai instituisaun ne’e. Buat ne’ebe  mak ha’u koalia ne’e ba ami dehan ba los mai los deit ami aprende  ho realidade hanoin katak, nasoens unidas mai hatur ona buat ida  ita depois ita funu 24 anos mai hato’o buat ida dala ruma la tuir ita  nia realidade no la tuir ita nia tradisaun,”tenik Lere.

Iha oportunidade ne’e  Lere haktuir katak, iha tinan 2017 nudar tinan desizivu ba povu Timor Leste atu teste kapasidade lideransa no matenek ne’ebe atu ukun rai ne’e.

“Ita hotu-hotu hatene katak tinan ida, tinan desizivu ba povu Timor Leste atu teste ita nia kapasidade lideransa, kapasidade matenek ninian, kapasidade nudar timoroan iha tempu agora e serve ukun-an ou lae,”afirma Lere.

Eis querileiro ne’e hatutan, ohin loron ne’e iha partidus politiku bar-barak, iha ona partidu hamutuk 30 resin mak sei konkore ba eleisaun.

“Ita la interese partidu barak ka oituan, maibe ita hakarak kualidade partidu ninian, ne’e partidu politiku mak tenke iha kualidade no labele hanoin deit mak nia kuantidade, e ita kuidadu mak mak terseira pessoa, bele instabiliza ita nia nasaun hodi aproveita iha ita nia rai Timor Leste,” fundamenta Lere. Tos/ito

Jornal Nacional Diário

Sem comentários: